Hindamine

Hindamise korraldus

Õpilaste õppetegevuse tulemuste tagasisidestamiseks kasutatakse koolis nii kujundavat kui kokkuvõtvat hindamist. Toetudes väljundipõhise õppekava ideoloogiale, pööratakse suurt tähelepanu kujundavale hindamisele.

Hindamise eesmärk on:

  1. toetada õpilase arengut;
  2. anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
  3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
  4. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
  5. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
  6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

Hindamisest teavitamine on sätestatud kooli kodukorras.

Kujundav hindamine

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

Kujundava hindamise vormid põhikoolis:

  • suuline ja kirjalik tagasiside,
  • õppija enesehindamine,
  • õppijate vastastikune hindamine,
  • tunnis osalemine ja kaasatöötamine hinde osana,
  • õpimapp.

Kujundava hindamise vormid gümnaasiumis:

  • suuline ja kirjalik tagasiside,
  • õppija tegevuse eesmärgistamine ja enesehindamine,
  • õppijate vastastikune hindamine,
  • arutelud,
  • alternatiivtöö kursuse läbimiseks,
  • essee või arutelu vahearvestuse osana,
  • arvestuslike tööde vigade analüüs,
  • õpimapp.

 

Hindamise põhimõtted ja korraldus

Õpilase teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas õppekavas toodud oodatavate tulemustega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppe käigus, õppeteema ja kursuse lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse viie palli süsteemis.

Hindamisel viie palli süsteemis:

  1. hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
  2. hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
  3. hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad:
    • põhikooli õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
    • gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;
  4. hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui:
    • põhikooli õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ja
    • gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;
  5. hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda
    • põhikooli õpilasel oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub;
    • gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub.

Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.

Kool kasutab gümnaasiumis valikkursuste hindamisel hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi.

 

Kokkuvõttev hindamine põhikoolis

Kokkuvõttev hindamine põhikoolis on hinnete koondamine arvestuslikeks hinneteks ning arvestuslike hinnete koondamine aastahinneteks. Hinded esitatakse viie palli süsteemis. Positiivse kokkuvõtva hinde saamiseks peavad kõik õppeperioodi vältel toimuvad vahearvestuslikud tööd olema hinnatud vähemalt rahuldavalt (hindele „3“).

Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt „Põhikooli riiklikule õppekavale“ § 15 lõikele 9 arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana.

Kui õppeperioodi keskel on õppeaine poolaastahinne või -hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.

Kokkuvõtvate hinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õppenõukogu teeb oma otsuse „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 22 lõigetes 8–13 sätestatud tingimustel ja korras.

 

Järelvastamise ja järeltööde sooritamise kord põhikoolis

Õpilane, kes ei ole sooritanud hinnatavaid õpiülesandeid ja vahearvestusi vähemalt rahuldavale hindele, saab võimaluse järelevastamiseks õppetsükli lõpul arvestuste perioodil. Õpilasele, kelle arvestuslik hinne on „puudulik“ või „nõrk“, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, võimaldatakse selles õppeaines täiendavaid konsultatsioone, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

Järgmisse klassi üleviimine toimub vastavalt PRÕK §22.6–8 sätestatud korrale.

 

Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis

Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt  kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. Valikkursuste hindamisel kasutakse hinnanguid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“, neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi.

Kursusehinde aluseks võivad olla vahearvestused, suulised vastused, õpimapp, loomingulised tööd (esseed, esitlused), rühmatööd, kodused tööd. Kõik hinnatavad tööd on esitatud konkreetse kursuse ainekavas ning kõik tööd peavad olema hinnatud vähemalt rahuldavalt. Kursuse hinde saamiseks võib õpilane sooritada ka kogu materjali hõlmava arvestusliku töö.

Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu.

Mittestatsionaarses õppevormis on gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud 72 kursust, millest 4 võivad olla hinnatud  mitterahuldavalt.

Mitterahuldavalt  hinnatud kursuste arv ei tohi ületada 30% antud õppeaine gümnaasiumi kohustuslike kursuste mahust.

G3 tasemel peavad kõik kohustuslikud kursused olema hinnatud vähemalt „rahuldavalt“.

Kooliastmehinne kujuneb kursuse hinnete alusel.

 

Järelvastamise ja järeltööde sooritamise kord gümnaasiumis

Õpilane, kes ei ole sooritanud hinnatavaid õpiülesandeid ja vahearvestusi vähemalt rahuldavale hindele, saab võimaluse järelevastamiseks õppetsükli lõpul arvestuste perioodil. Kui õpilane ei ole osalenud kursuse ainetundides, sooritab ta kogu kursuse materjali hõlmava arvestusliku töö. Õpilasel on võimalik ühte tööd vastata kokku kuni kolm korda. Kui õpilane kolmandal korral ei suuda esitada omandatud teemasid vähemalt rahuldavale hindele, kuulub kogu kursus kordamisele.

12. klassi õpilasel on õigus sooritada kooliastme hinde saamiseks puudulikult hinnatud kursuste mahus eksternieksam kooli poolt ettenähtud eksamiperioodil.

 

Hinde vaidlustamise kord

Põhikooli ja gümnaasiumi õpilane, kes ei ole nõus oma töö hindega, pöördub hiljemalt nädala jooksul pärast õpetaja pool tööde tagastamist aineõpetaja poole selgituse saamiseks.

Kui aineõpetaja selgitus õpilast ei rahulda, pöördub ta oma nõustaja poole täiendavate selgituste saamiseks. Kui ka nõustaja vastus õpilast ei rahulda, on tal õigus pöörduda kirjaliku avaldusega, millele on lisatud vaidlusalune töö, kooli juhtkonna poole. Avalduses peab õpilane põhjendama, miks saadud hinne teda ei rahulda. Kooli juhtkond pöördub eksperthinnangu saamiseks ainevaldkonna õpetaja poole ja vastab õpilase avaldusele nädala jooksul.

Õppetöö
Kool
Dokumendid
Õpilasele
Kontakt