Hindamine

Hindamise korraldus Väljavõte TTG õppekavast. Kinnitatud kk 28. 01.10.24

Õppijate õppetegevuse tulemuste tagasisidestamiseks kasutatakse koolis nii kujundavat kui kokkuvõtvat hindamist. Lähtudes riikliku õppekava väljundipõhisusest, peetakse oluliseks kujundavat hindamist.
Hindamise eesmärk on:
1) toetada õppija arengut;
2) anda tagasisidet õppija õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima;
4) suunata õppija enesehinnangu kujunemist ja toetada õppija järgnevaid valikuid;
5) anda alus õppija järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks;
6) aidata õpetajal planeerida edasist õppetegevust.
Hindamisest teavitamine on sätestatud kooli kodukorras.

5.1. Kujundav hindamine
Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õppija teadmisi, oskusi, hoiakuid. Kujundava hindamisega antakse tagasisidet õppija seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õppijat edasisel õpiteel. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õppija arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.

Õppija kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

Kujundava hindamise vormid põhikoolis:

• suuline ja kirjalik tagasiside,
• õppija enesehindamine,
• õppijate vastastikune hindamine,
• tunnis osalemine ja kaasatöötamine hinde osana,
• õpimapp.

• suuline ja kirjalik tagasiside,
• õppija tegevuse eesmärgistamine ja enesehindamine,
• õppijate vastastikune hindamine,
• seminarid,
• alternatiivtöö kursuse läbimiseks,
• essee või arutelu vahearvestuse osana,
• vigade analüüs,
• õpimapp.

Õppijatele pideva tagasiside andmisel kasutatakse ühe võimalusena punktisüsteemi, mis kursuse lõpus teisendatakse viiepallisüsteemi. Punktisüsteemi põhimõtetest teavitab aineõpetaja õppijaid kursuse alguses ning ainekavas.
 
5.2. Hindamise põhimõtted, korraldus ja kooli lõpetamine
Õppija teadmisi ja oskusi võrreldakse õppekavas toodud oodatavate tulemustega. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse viiepallisüsteemis.

Viiepallisüsteemis hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hindega „5” (väga hea) hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust õpitulemusest, hindega „4” (hea) 75–89%, hindega „3” (rahuldav) 50–74%, hindega „2” (puudulik) 20–49% ning hindega „1” (nõrk) 0–19%.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või plagiaat, võib õppija poolt esitatud tööd hinnata hindega „nõrk”.

Kool kasutab gümnaasiumis valikkursuste hindamisel hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viiepallisüsteemi.

5.3. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis
Kokkuvõttev hindamine põhikoolis on hinnete koondamine arvestuslikeks hinneteks ning arvestuslike hinnete koondamine aastahinneteks. Hinded esitatakse viiepallisüsteemis. Positiivse kokkuvõtva hinde saamiseks peab õppija saavutama vähemalt 50% õpitulemustest. Kui kujundava hindamisena kasutatakse punktisüsteemi, teisendatakse arvestuslik hinne viiepallisüsteemi.

Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt PRÕK § 15 lõikele 9 arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana.

Kokkuvõtvate hinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õppija järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õppenõukogu teeb oma otsuse PRÕK § 22 lõigetes 8–13 sätestatud tingimustel ja korras.

5.4. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord põhikoolis
Õppija, kes ei ole sooritanud hinnatavaid õpiülesandeid ja vahearvestusi vähemalt rahuldavale hindele, saab võimaluse võlgnevuste likvideerimiseks õppetsükli lõpul arvestuste perioodil. Õppijale, kelle arvestuslik hinne on „puudulik“ või „nõrk“, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, võimaldatakse selles õppeaines täiendavaid konsultatsioone, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Järgmisse klassi üleviimine toimub vastavalt PRÕK § 22 lõigetes 6–8 sätestatud korrale.

5.5. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis
Õppija õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viiepallisüsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viiepallisüsteemis. Valikkursuste hindamisel kasutakse hinnanguid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“, neid hinnanguid ei teisendata viiepallisüsteemi.

Kõik hinnatavad tööd on esitatud konkreetse kursuse ainekavas. Kui kursuse vältel kasutatakse kujundava hindamisena punktisüsteemi, teisendatakse punktid kursuse lõpus viiepallisüsteemi. Kursusehinde saamiseks võib õppija sooritada ka kogu materjali hõlmava arvestusliku töö.

Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu.
Mittestatsionaarses õppevormis on gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud 72 kursust, millest 4 võivad olla hinnatud mitterahuldavalt.
G3 tasemel peavad kõik kohustuslikud kursused olema sooritatud hindele „rahuldav“.

Mitterahuldavalt hinnatud kursuste arv ei tohi ületada 1/3 õppeaine kohustuslike kursuste mahust gümnaasiumis . Õppeainetes, milles on ainult 3 kohustuslikku kursust, ei tohi olla ükski kursuse hinne ,,nõrk".

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete alusel.

5.6. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord gümnaasiumis
Õppija, kes ei ole sooritanud hinnatavaid õpiülesandeid ja vahearvestusi vähemalt hindele „rahuldav“, saab võimaluse järelevastamiseks õppetsükli lõpul arvestuste perioodil. Kui õppija ei ole osalenud kursuse ainetundides, sooritab ta kogu kursuse materjali hõlmava arvestusliku töö. Õppijal on võimalik ühte tööd vastata kokku kuni kolm korda. Kui õppija ei suuda vastata ainekursusel läbitud materjali vähemalt hindele „rahuldav“, kuulub kogu kursus kordamisele.

5.7. Hinde vaidlustamise kord
Põhikooli ja gümnaasiumi õppija, kes ei ole nõus oma töö hindega, pöördub 3 tööpäeva jooksul pärast hinde kandmist kooli sisevõrku aineõpetaja poole selgituse saamiseks.

Kui aineõpetaja selgitus õppijat ei rahulda, on tal õigus 5 tööpäeva jooksul esitada kirjalik avaldus koos vaidlusaluse tööga kooli juhtkonnale. Avalduses peab õppija põhjendama, miks saadud hinne teda ei rahulda. Kooli juhtkond pöördub eksperthinnangu saamiseks ainevaldkonna õpetaja poole ja vastab õppija avaldusele nädala jooksul.